Lihttehnoloogia

Mis see on:

Low-Tech Lab pakub definitsiooni, mille kohaselt lihttehnoloogilised lahendused on:
Kasulikud – Eesmärgiks on tagada baasvajadused valdkondades nagu energia, toit, vesi, jäätmed, ehitusmaterjalid, elamumajandus, transport, hügieen ja tervis.
Jätkusuutlikud – Ehk robustsed, parandatavad, taaskäideldavad. Juba algses disainis on mõeldud ökoloogiliste ja sotsiaalsete mõjude peale. 
Ligipääsetavad – Ehk odavad ja arusaadavad lähenemised, mis ei vaja loojatelt ja kasutajatelt spetsiaalseid eriteadmisi.
Juurde võiks veel lisada, et ideaalsel juhul on need ka tohutult lõbu pakkuvad. Ajakiri Low-Tech Magazine kajastab mitmeid unustuste hõlma vajunud tehnoloogiaid, mis võivad uuesti päevakorda tulla ennustamatu kliima ning heitliku energiavarustusega tulevikus, nt passiivsed puuviljaseinad ja päikese soojust salvestavad kasvuhooned, mehhaaniline tuuleenergia, käsitööriistad, madala energiakuluga transpordimeetodid jms. Lihttehnoloogiad kätkevad endas ka ilmutamata (tacit) ja traditsioonilist teadmust, koondnimetustega pärandtehnoloogiad või Lo-TEK.

Minu seos:

2021 – Kaas-asutaja, Lihttehnoloogia teemapark, Tartumaa
2018 – Osaleja, Tartu 2024 kultuuripealinna idee-konkurss, kavand “Ellujäämise kunstide taaselustamine”

Kontakt:

Madis.vasser@gmail.com

Valik seisukohti:

“Iga uus lubatav tehnoloogiline ime peab adekvaatselt suutma vastata küsimustele, milline majanduslik, sotsiaalne ja keskkondlik mõju on selle leiutamisel, tootmisel, kasutamisel ja levitamisel. Mida keerulisemaks läheb tehnoloogia, seda vähem on võimalik neid mõjusid ette näha, öelgu osavad müügimehed või vähese lugemusega fännid mida tahes.” – Rohegeenius, 27.02.2020

“Meil ei piisa sellest, kui mõni miljardär turustab näiteks natukene efektiivsemaid autosid. Meil on vaja autodele täielikku alternatiivi, kui me tahame päriselt jätkusuutlikud olla. Ja see omakorda ei eelda ainult rikastele riikidele jõukohast ja tohutu tootlikkusega investeeringut, sest meil on need alternatiivid juba ammu olemas. Tere, jalgratas, tuuleveski ja reha!” – Müürileht, 14.01.2019

“Meil on inimkonna päästmise tehnoloogiad juba täna olemas ja üks võimsamaid neist on süsiniku pikaaegse salvestamise mehhanism nimega «mets».” – Postimees, 24.10.2018